Gerttu kodublogi

Kolisime metsa magama

Gerttu kodublogi 05.05.2016, 14:11
Olgu-olgu, päris metsa ikka ei kolinud, aga natukene kasemetsa tõime oma magamistuppa küll. Kui me päris alguses magamistoa seinavärvi valisime, siis see pidi olema hallikassinine. Mida me aga ei osanud, oli poes värvi valimine. Valisime enda arvates täitsa hallika tooni välja ja kui seinad värvitud said, avastasime, et see on halli asemel üsna beebisinine. Aga pole hullu! Juba õige varsti tuli mul hoopis lahedam idee, mida magamistoaga ette võtta.
Stenciliti kasemetsa šabloon võitis mu südame umbes-täpselt sellel hetkel, kui seda esimest korda nägin.



Neil on veel terve hunnik põnevaid šabloone, millega annab midagi ägedat teha igasse oma eluruumi, kontorisse või kuhu iganes! Eriti tore on minu arvates see, et šabloonid on korduvkasutatavad – pärast kasutamist tuleb see lihtsalt ohtra sooja veega puhtaks pesta (või siis värv sealt maha “koorida”) ja nii saabki seda uuesti kasutada.
Panen siia mõned pildid (õhtul pimedas tehtud, väga halb kvaliteet..) töökäigust ka – kõigepealt sai voodipeatsi taga olev sein endale peale kolm kihti valget värvi (toon Tikkurila Paperi F497). Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et ilmselt oli kolmas kiht juba liiast, sest kuigi pärast teist värvikihti tundus tulemus veel natukene laiguline, ei jää pärast puude joonistamist seda üldse näha.



Siis hakkas põnev osa! Võtsin tumedama tooni, millest sai kasepuudele taust (toon Sadolin D6.05.55, S13) Nagu õpetuses soovitatud oli, katsetasin õige värvikoguse leidmiseks esmalt suvalise põrandapapi peal. Peamine reegel on, et kui tundub, et rull on piisavalt kuiv, tee see veel kuivemaks. See on oluline selleks, et värv šablooni alla ei valguks. Eks mul kohati valgus värvi šablooni alla ikkagi rohkem, kui oleks tahtnud, aga lõpuks ei ole sellest midagi hullu, sest muster on nii kirju, et kaugelt pole õnneks üldse aru saada.



Lapp-lapi haaval tulebki siis šablooniga liikuda ja muudkui mustrit kokku ajada. Šablooni kinnitasin iga kord tavalise maalriteibiga ja no see oli tõesti kõige tüütum osa kogu selle tegevuse juures. Iga värvikihiga läheb šabloon aina raskemaks ja paari väikese teibiga on seda ikka keeruline kinni saada. Võib-olla mul oli lihtsalt kehv teip, järgmine kord prooviks ilmselt mingit muud kinnitusvahendit.



Värvimist alustasin mina paremast nurgast, sest vasakul ei lähe meil muster nurgani välja, vaid lõpeb ära garderoobikapis ja see tundus (kahjuks tõesti ainult tundus) lihtsam variant. Meie umbes 10m2 suurusele seinale mahtus 18 tervet ja kolm poolikut mustrikordust.



Kui kasemets oli valmis saanud, värvisime ära ka kõik ülejäänud sinised seinad (toon Caparol Onyx 25).

Et siis enne…



…ja pärast!




Külasta ka Gerttu kodulehte!